Lapse Huvikaitse Koja ning Okupatsioonide Muuseumi ürituste sari “Nähtamatud lapsed: kuidas märgata?

  • 5. oktoober 2015 algusega kl 14 Mõttepaus “Nähtamatud lapsed: kuidas märgata?”
  • 5. oktoober – 22. november 2015 laste loomekonkurss teemal “Mis teeb kodu koduks?”
  • 28. oktoober 2015 filmiõhtu “Nähtamatud lapsed” koos Argentiina näituse tutvustuse ning aruteluga

 

kadunud eneseteadvus

 

Silvia Levensoni näitus “KADUNUD ENESETEADVUS”

Okupatsioonide Muuseumis 5. oktoober – 1. november 2015

Sündisin Buenos Aireses 1957. aastal. Olin osa põlvkonnast, kes võitles ebaõiglase ühiskonna vastu ajal, mil olid võimul vaheldumisi sõjalised diktatuurid ning lühiajalised tsiviilvalitsused. 1976. aastal sai alguse viimane   ja   kõige   verisem sõjaline riigipööre. Mina olin siis 19-aastane ning sama aasta   augustikuus   sündis minu tütar Natalia. Tal on vanust täpselt samapalju kui teistel noortel, kellelt sõjardid röövisid “juured”, identiteedi. Enneolematu julmusega tapeti rasedad vangistatud pärast seda, kui nende lapsed olid ilmavalgust näinud ning vastsündinud anti seadusevastaselt adopteerimiseks.

Käesoleva   näitusega   uurin   tühimikku, mille on jätnud need lapsed, tänaseks juba täiskasvanud inimesed, oma pärisperedesse ja ühiskonda. Nondel aastatel juhtunu on muutnud nii minu kui ka suurema osa minu argentiinlastest   eakaaslaste   elu   ning   on mõjutanud mind kunstnikuna. Suur osa minu taiestest püüab “paljastada” või nähtavaks teha asju, mida tavaliselt varjatakse või palja silmaga ei näe ning selleks kasutan materjalina klaasi, mis toetab seda metafoori.

Näitusel “Kadunud eneseteadvus” on välja pandud 116 klaasist kleidikest, mis tähistavad Plaza de Mayo (Mai väljak) vanaemade poolt lahendatud “juhtumeid”. Klaasist beebriided räägivad meile tagasi võidetud identiteedist, metallist toolid osutavad tühjale kohale, mis vajab täitmist. Ka võrkkiik klaasist kingakestega paljastab ajas ja ruumis külmunud tühjuse.Vaatamata sellele, et teadmata kadunuks jäänute lapsed on tänaseks juba suureks kasvanud, pajatan oma tööga lastest, imikutest, sest tollel ajaperioodil olid nad pisikesed ja hetk, mida püüan ravida, on tolles ajas.

Lääne ühiskond esitab meile ühese õnne mudeli, mis on allergiline vanadusele ja valule, mudeli, milles vanad inimesed muutuvad tasapisi nähtamatuteks. Selles samas ühiskonnas Plaza de Mayo vanaemad võtavad initsiatiivi enda kätte, et üles leida lastelaste õiged pered ning läbi oma töö õiglus jalule seada. Taastada lastelastelt röövitud identiteet on viis tervendada ja parandada meie ühiskonda ning kunstnikuna tunnen ennast mälu, õiguse ja õigluse jaluleseadmise protsessi osana. Käesolev näitus on olnud vaatamiseks Washingtonis, Ameerika   Ülikooli   muuseumis   (American University Museum), Argentina konsulaadis Barcelonas, Argentina Galeriis Pariisis (la Galerie Argentine) ning 2016.aastal toimuvad näitused Murano klaasimuuseumis Itaalias ning Ameerika Ühendriikides, Portlandis (Bullseye Projects)

 

  

Mõttepaus “NÄHTAMATUD LAPSED: KUIDAS MÄRGATA?”

5. oktoober algusega kl 14.00 Okupatsioonide Muuseumis.

Eesmärk:

Tööjõu vaba liikumine toob kaasa uusi sotsiaalseid väljakutseid. Üheks selliseks on pered, kus mõlemad vanemad töötavad või üksikvanemaga pere korral üks vanem töötab välismaal, kuid laps(ed) jäävad Eestisse elama. Tegu on olulise teemaga ühelt poolt seetõttu, et selliseid peresid on üha enam ning teisalt seepärast, et peremudel mõjutab seda, millised täiskasvanud lastest saavad ja kuidas nad tulevikus oma lapsi kohtlevad.

Laste teemalise mõttepausiga soovime erinevate perede lugude jutustamise ning ühisarutelu kaudu jõuda probleemi suurema teadvustamiseni. Ühisarutelul otsime vastuseid küsimustele nagu: kas me märkame enda ümber olevaid nähtamatuid lapsi? Kuidas neid märgata? Mis saab edasi? Mida mina saan teha, et märgata? Mis meil takistab sekkumast?

Ajakava:

14.00 – 14.10 Sissejuhatus ja tervitus
14.10 – 14.20 Erinevate perede lood
Taustaks RAKE uuringust “Välismaal töötavate vanemate ja Eestis elavate lastega pered: parimad praktikad ja võimalikud ohud” tulenevad faktid, tähelepanekud.
14.20 – 14.30 Eesti Naisliidu esinaise Siiri Oviiri sõnavõtt
14.30 – 14.40 Õiguskantsleri kantselei laste õiguste osakonna juhataja Andres Aru sõnavõtt
14.40 – 15.55 Ühisarutelu Kärajate formaadis
15.55 – 16.00 Kokkuvõte ning laste loomekonkursi “Mis teeb kodu koduks” väljakuulutamine

Üritusele järgneb kell 16.00 Argentiina ühe põlvkonna laste saatust kujutava näituse “Kadunud eneseteadvus”  avamine

Mõttepausi korraldavad võrgustik Lapse Huvikaitse Koda, Sotsiaalteaduslike Rakendusuuringute Keskus ning Okupatsioonide Muuseum.

 

Laste loomekonkurss “MIS TEEB KODU KODUKS?”

“Mis on kodu, kus on kodu, mis on kodukoht?” on küsimused, mis elavad meis tänu Olav Ehala “Kodulaulule” juba aastakümneid. Täiskasvanuna mõtleme aga kodule ning selle tähtsusele tihti alles siis, kui oleme ühel või teisel põhjusel kodust kaugel. Vaid pool sajandit tagasi olid paljud lapsed sunnitud lahkuma oma kodust või perekonnast. Täna on kubjaseks paremad võimalused sealpool piiri, mis nii mõnegi lapse ilma koduta jätab.

Aga mis on õigupoolest laste jaoks kodu – on see füüsiline keskkond või midagi muud?

Eesmärk

Väärtustada perekonda ning kodu, kui lapse parimat kasvu- ja arengukeskkonda läbi lapse silmade, tunnete ja mõtete. Konkursile on oodatud laste endi poolt tehtud fotod või joonistused, mille kaudu soovib laps väljendada oma mõtteid kodu olemusest.. Pildistada ja joonistada võib ümbrust, inimesi ja olukordi, mis sümboliseerivad Sinu jaoks kõige paremini kodutunnet või selle puudumist.

Konkurss suunatud õpilastele vanusegruppides:

  • 1.-3. klass
  • 4.-6. klass
  • 7.-9. klass
  • 10.-12. klass

Tööde esitamise tähtaeg on: 22. november 2015

Töödel peab kindlasti olema mängitud (joonistuse puhul töö tagumisel küljel):

  • töö pealkiri ning kuni 3-lauseline kirjeldus
  • lapse nimi
  • kool ja klass
  • juhendaja nimi
  • kontakt (e-mail või telefon)

Tööd palume tuua või saata Okupatsioonide Muuseumisse:

  • aadressil Toompea 8, Tallinn 10142 (Muuseum on avatud T-P 11.00-18.00 Tööd saab jätta piletikassasse)
  • fotod on võimalik edastada ka meiliaadressile muuseum@okupatsioon.ee (jpg või png formaadis).

Konkursil osaleja nõustub edaspidi töö kasutamise ja avalikustamisega seotud õiguste loovutamisega Lapse Huvikaitse Kojale. Tööde taasesitamisel märgitakse ära autori nimi.

Iga vanusegrupi parimad tööd premeeritakse (žürii valib igast vanusegrupist 3 parimat tööd) ning parimad tööd pannakse üles näituseks ka üle kogu Eesti (jaanuar 2016).

Filmiõhtu “NÄHTAMATUD LAPSED”

28. oktoobril algusega kl 18.00 Okupatsioonide Muuseumis

Filmile järgneb arutelu tekkinud mõtete üle ning lisaks on võimalik tutvuda näitusega “Kadunud eneseteadvus”.